Juuli ’22 pildis

Juuli oli mõnus kuu, siia mahtus nii palju imelist ja head. Eks meie suursündmus oli ka üks üleprahi ettevõtmine. Siia ma ühtegi pulmapilti ei pane, sest ma ei teinud sel päeval mitte ühtegi pilti telefoniga. Ma veel võtan hoogu, et teha pulmapäeva emotsioonidest ja piltidest postituse.

Praegu siis sellised tavalised pildid telefonist ja üllatus, üllatus, mu fotokas ka ei ole enam katki, kuigi arvasin, et on, aga laadimisjuhe oli hoopis katki ja selle ei hakanud laadima. Niiet mõned fotod ka fotokast sel korral.

1. juuli hilisõhtu, mil kimasin Tartusse, et oma abikaasa (sel hetkel veel kihlatu) Saksamaa reisilt kätte saada. Imeline konseptsioon päikeseloojangust, heinapallidest, udust ja pilvedega taevast.

Buduaari sessioon

Järgmine vana võlg, mida likvideerima asun. Ma vahepeal mõtlesin, et kas ikka on viisakas selliseid pilte siia üles riputada. Instagrami ma ühe lisasin, kuid see oli ka pika mõtlemise peale, sest tundsin veidi ebamugavust. Kes ikka tahaks mu poolpaljast keha vaadata ja sellised moraaliküsimused ka, et kas õpetajale on sünnis neid jagada. Aga samas, ma ise vaatan nii hea meelega teistest selliseid ägedaid pilte, sest eks see paras julgustükk ole niiviisi poseerida. No ja siis mõtlesin, et yolo minu elu ja minu konto, teen mis tahan.

Seega siit tulevad veidi natuke liiga sensuaalsed pildid ühelt väga intiimselt fotosessioonilt Liisi Viidingu juures. Need kõige kõigemad siiski jätan avaldamata, sest noh see pole siin ju mingi ***.

Alustuseks üks portree, mida võiks ju isegi niisamagi üles panna, aga ma loll ei pannud kõiki nööpe kinni, seega mind nii häirib ja võivad tekkida kahetised mõtted võibolla.

Eks see ettevõtmine oli üks minu to do listi unistustest ja lähenevatele pulmadele mõeldes oli vaja proovisoengut ning meiki teha. Et need raisku ei läheks, siis ühildasingi meeldiva kasulikuga, niiet üks päev iseendale kulus marjaks ära.

Eks selle fotosessiooni mõte oligi ensekindlust ning naiselikust enesesse süstida ja see eesmärk sai päriselt täidetud. Ma tõesti soovitan kõigile see tee ette võtta. Nii põnev ja teistmoodi ja sa teed seda täitsa enda pärast. Päev, mis jääb meelde ning mille meenutamiseks on need julgust täis pildid.

Juuni ’22 pildis

Enne veel, kui ma pulmapeo muljeteni jõuan, likvideerin vanad võlad ära. Kõigepealt ikka minu traditsiooniks saanud igakuine pildipostitus. Päris aus olles, ega ma täpselt ei mäletagi enam, mis juunikuud toimus, seega ongi hea meenutada piltidega.

2 nädalat pulmadeni

Ainult kaks veel ja tundub, et see aeg läheneb kiiremini kui ma arvatagi oskaks. Kõik oluluised asjad on nagu valmis, aga samas pole ka ja ei tea üldse, kuidas päriselt see kõik toimima hakkab. Samas ettevalmistumis protsessis meeldib mulle see, et väga palju situatsioone, olukordi ja tegevusi oleme mitmete osapooltega läbi arutanud ning pulmapäeva olemus on sellega paremini kohale jõudnud. Eks närv on ikka sees ja see on ka tavapärane. Nii oluline sündmus ikkagi.

Kahe nädalaga on mõningaid muutusi toimunud küll. Näiteks ma ostsin omale uue pulmakleidi, mis on küll imeline, sest see näeb välja nagu okasroosikese kleidike, aga ma ei suutnud lahti lasta oma esimesest kleidist. Siin pildil siis mu teine valitud kleidike, aga lõpuks ma ikkagi leidsin lahenduse, kuidas saan oma kreemikoogi kleidikest kanda.

Proovisin lihtsalt juhuslikult oma esimest kleiti bombshell rinnahoidjaga uuesti ning wow, see sobiski ja jäi väga loomulik. Kuna ma päris rinnahoidjat kleidi alla panna ei saa, sest kleit ikkagi läbipaistvate detailidega, siis ma lõhkusin bombshelli paelad ära ja nõelusin kopsikud kleidi külge, natuke tegin kleidi rinnavahelist ala ka kitsamaks. Pitsi osa jäi veidi kiskuma, kuid minu armas pulmakorraldaja soovitas ühte õmblejat Võrus ja juba järgmisel päeval viisin oma keidi professionaalse õmbleja juurde, kes korrigeerib ja teeb selle imeliseks. Ma olen niiiiiiiiii õnnelik selle lahenduse üle, sest see on mu unistuste kleit ja ma saan seda kanda. Ainuke jama lugu oli, et panin kleidi lootusetuna näivas olukorras müüki ja paljud juba nägid mu kleiti läbi fb marketplace, aga noh, mis seal ikka siis, imeline on ta ikkagi.

Saime siin vahepeal kokku ka pastor Leeviga ning nentisime olukorda, et leeris käimiseks on jäänud liiga vähe aega. Leeriõpetusest me siiski ei pääse, sest saime kohustuslikuks kirjanduseks lugeda Martin Lutheri “Väikest katekismust” ning piiblist mõned peatükid – psalme ja Luuka evangeeliumit. Oleme juba mõned kohtumised teinud ning arutlenud ja analüüsinud loetut. Tegelikult on päris põnev kuulata, kuidas Leevi neid tekste lahti mõtestab ning nii on tekkinud mul hoopis teine suhe usu ja kiriku teemade osas.

Nüüd ma siis olen nädalakese lastega üksi, sest mu tulevane kaasa läks orkestriga Saksamaad vallutama. Vahepeal proovime pulmatordi maitseid ja otsustame ära, mis meie maguslauda võiks veel minna ning mul on vaja mõned(sajad) lauadeko kujundused valmis saada. Lisaks lähen üllatusena ühte ägedasse töötuppa ja loodan, et saan enda seatud ülesandega hakkama.

Üks kuu pulmadeni

Eelmisel aastal kirjutasin postituse, mille pealkirjaks oli viis kuud pulmadeni. Tegelikult oli hoopis üks aasta ja viis kuud pulmadeni, sest eelmisel suvel ei toimunud mitte midagi. Täna saan ma aga kindlalt öelda, et päriselt on ka üks kuu pulmadeni!!!

Viimasel ajal on toimetamist, tähtsa päeva nimel, päris palju olnud. Kokkusaamised pulmakorraldajaga, mida ma reaalselt soovitan igal pruutpaaril võtta, sest neil on kogemus ja ideed ja nad aitavad igal sammul ning hoiavad kätt pulsil, et kõik saaks õigel ajal ära tehtud. Muidu vast oleksid pooled asjad veel tegemata. Ning saame kokku ka kõigi teiste tiimi liikmetega alustades pulmaisast lõpetadaes videograafiga.

Palju on muutunud esialgsest konseptsioonist, kuid ikka paremuse poole. Oleme pidanud mõned taustajõud ümber vahetama, sest aasta tagasi tehtud otsused on osutunud käesoleval aastal siiski mitte sobivaks.

Samas olen ka mõnesse ämbrisse astunud. Esiteks minu kinnisideed ja kiirustamised ei aita kuidagi kaasa. Ma ei armasta väga otsida erinevaid variante, vaid piirdun esimese lemmikuga, seega kui ma nägin ühe ehtedisaineri abielusõrmuseid, siis ma olin lummatud ja ma tellisin need ära, aga kuna need tulid Austraaliast, siis ei arvestanud ma tollimaksuga, mis osutus tohutult kalliks. Niiet ma nutsin ja maksin. Sain sõrmused selle postituse kirjutamise ajal kätte ja ma pigistan nüüd silma kinni hinna osas, sest sõrmused on I-ME-LI-SED.

Teine teema on minu pulmakleidiga, sest ma käisin ainult ühes pruudisalongis ja võtsin ära selle, mis mulle tol hetkel kõige enam meeldis. Ahvatlevaks sai hind, sest kleidi tegelik maksumus oli 1415€, aga ma ostsin 425€, Kuna kleit oli mulle veidike suur, siis lasin seda ka korrigeerida. Tol hetkel olin veel imetav ema ja rinnad olid veidi suuremad, paraku ei saanud kleiti piisavalt rinnast korrigeerida ja kahjuks jäi see mulle rinnast ikka suureks, kuid mõtlesin, et küll mõni rinnapadjake selle mure ära lahendab. Paraku ei lahendanud, sest täna on mu rinnad 2x väiksemad, kuna ei imeta enam, seega kleit on mulle suur ja ma avastasin selle alles nüüd. Niiet kuu enne pulmi mul ei ole pulmakleiti!!! Loodan uuel nädalal selle mure lahendada, aga rahakotist hakkab kahju, sest vana pulmakleidi maha müümine võib osutuda päris keeruliseks.

Ma olen mega rahul meie pulmakutsetega ja tagasiside põhjal meeldivad need ka külalistele väga. Tellisime kutsed Dreamlambilt ja sealt tulevad ka igasugu sildid ning pulmaraamat, millega ma pean veel tööd tegema, sest tahaks natuke erilisemat pulmaraamatut. Kiiremas korras pean selle valmis saama, et jõuaks ära teha.

Mai ’22 pildis

Mai on ehtne näide sellest, kui kiiresti aeg lendab, nagu seda polekski olnud. Aga pilte vaadates tundub, et miskit ikka toimus küll.

Väike edit: Tahtsin ka natuke Teodorist rääkida, sest ta on mul lõpuks rääkima hakanud. Aprillis juba hakkasid uued sõnad tulema ja siiani iga päev üllatab, kui palju ta juba oskab öelda. Kõige esimesena tulid üllatavad sõnad siis, kui me lasteaeda hakkasime minema, uks oli lukus ja siis ta ka ütles “(l)ukus” ning me panime ka kummikud jalga ja ta ütles “kummi(k)”. Ma olin reaalselt õnnejunnis, sest nii ootasin tema uusi sõnu. Loomulikult ta ütles enne ka mõningaid sõnu nagu emme, kaka, opa, iss jne.

Ta mul ka üks väike naljahammas, kui me ütleme talle “Teodor, sa oled huligaan”, siis ta ala ütleb et on “tita” ning õhtuti oma lemmik asjadest rääkides ütleb ta alati “uuu” (ehk tolmuimeja) ja mopp”, ükskõik kas ta mängis nendega või mitte.

Eriti armas on kui kusagil on hästi kitsas ning tal pole ruumi ja ei mahu, siis ta hõikab kõva häälega “mahuu”. Oma kaisukate kohta ütleb ka nii armsasti “a(r)mas (j)änku”, “kallis (j)änku”. Kui notsut otsib tagasi see see on tal “nossu”

Aprill ’22 pildis

Jõudsin siia sel toredal vihmasel päeval, mil ei pea muude kohustustega tegelema ning saab kenasti ühe väikese postituse ära teha. Taaskord on pool maikuud möödas, aga lohutan sellega, et õue- ja aiatöid sai ka korralikult eelmistel nädalavahetustel tehtud.

Aprillikuu oli minu kuu, sest pöörasin endale väga palju tähelepanu. Käisin juuksuris ning maniküüris, lasin teha pulma proovisoengu ja -meigi ning et kogu see ilu ilmaasjata ei oleks, realiseerisin ka ühe oma elu unistuse buduaari sessiooni näol ära. Loomulikult käisin palju spaas ning kulutasin raha riiete, pesu, keha- ja meigitoodete peale, aga seda kõike enda heaolu nimel. Enda eest on vaja hoolitseda ja ma polnud seda nii ammu teinud.

Seega on sel korral rohkem pilte minust! Mõni pilt lastest kah sekka ikka.

Märts ’22 pildis

Oih.. aprill on juba poole peal, kuid minu pildipostitus on veel tegemata. Parandame siis selle vea kohe nüüd. Pikka juttu pole, sest märtsikuu oli hästi asjalik, töökas, sportlik ja täitsa tore kuu.

Veebruar ’22 pildis

Meie Veebruar oli üsna haiguste keskne, küll olin mina rivist väljas, siis Valter jäi kolmeks nädalaks koju, siis Teodor kaheks nädalaks ja lõpuks ka R. hankis endale miskise viiruse. Praegu selle kirjutamise hetkel on Valter taas haigestunud pärast 4 päeva lasteaias olekut ja haigus jõudis ringiga ka minuni tagasi.

Jaanuar ’22 pildis

Jätkan ka sel aastal oma pildiseeriatega, seega rubriik aasta 2022 pildis on avatud. Sellised postitused kohe innustavad rohkem hetki pildile püüdma ning hiljem on ka hea meenutada, mis vahepeal toimunud on. Samuti on nii lihtsam teha valikut, kui peaks üks hetk tahtma pildid paberile trükkida, siis on suurem sorteerimistöö juba tehtud.

Jaanuari algus algas paljutõotavalt. Mulle meeldib aasatvahetusega kaasnev uus energia. Kuu keskel läks küll mott natuke alla, sest noh ma ei suuda leppida sellega, et lapsed jäävad järsku haigeks, kuigi mul on oma aeg ära planeeritud. Aga muidu oli produktiivne ja töine ning eneseületusi täis kuu. Võib täitsa rahule jääda.